Enn Pirrus: Eestimaa suured kivid | Raamat (pdf, 60MB) | Raamat (pdf, 5MB, ilma fotodeta) | TTÜ Geoloogia Instituut

Eestimaa suured kivid

Rändrahnud kuuluvad pankranniku ja meteoriidikraatrite kõrval Eesti olulisemate geoloogiliste loodusmälestiste hulka. On vähe neid, kes hiiglaslikele rahnudele aukartusega pilku poleks pööranud või lapsena "kivikuningat" mänginud. Suurtest kividest pajatab rahvasuu erinevaid legende, aga teadlastele räägivad rändkivid eelkõige jääajast ning mandriliustiku liikumise seaduspärasustest.

Suuri kive - rändrahne, millel ümbermõõtu vähemalt 10 m - on Eestis teaduslikult kirjeldatud ja uuritud juba alates 19. saj. teisest poolest. Süstemaatiliselt sai nende registreerimine alguse 20. saj. alguses Loodusuurijate Seltsi eestvedamisel. Viimase 25 a vältel koostatud "Eesti ürglooduse raamatu" andmebaasis on selliseid kive ligi 1800. Enamik suurematest ja tähelepanuväärsematest suurtest kividest on tänaseks looduskaitse all ning mitmedki kivihiiglased kujutavad endast olulisi turismiobjekte.

Raamatus "Eestimaa suured kivid" annab geoloog ja teenekas populariseerija prof. Enn Pirrus põhjaliku ülevaate suurte rändrahnude olemusest, uurimise metoodikast, nende mõõtmetest, koostisest, levikust, kasutamisest ja kaitsmisest ning paljust muustki. Raamatu aluseks on "Eesti ürglooduse raamatu" andmebaas ning autori ulatuslikud välitööd viimasel 15 a. Põhiteksti lisadena on raamatus ära toodud ülevaatlikud andmed nii hiidrahnude (ümbermõõt üle 25 m) kui ka paljude seni vähetuntud ning -külastatud suurte kivide kohta. Teksti illustreerivad joonised ja graafikud ning ligi 100 värvifotot.

Raamatu trükiversiooni saavad huvilised hankida TTÜ Geoloogia Instituudist (Ehitajate tee 5, Tallinn, tel. 620 30 10).

Elektrooniline koopia (pdf vormingus) on kõigile kättesaadav siinsamas kahe erineva versioonina:
Täisversioon (pdf, 60 MB)
Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB)

Head lugemist!


Raamatu elektroonilist versiooni või selle osasid võib mitteärilistel eesmärkidel vabalt kasutada ja levitada viidates autorile (Enn Pirrus) ja väljaandjale (TTÜ Geoloogia Instituut); täpsemad litsentsitingimused vt. Creative Commons, www.creativecommons.org.

Raamatu trükkimine ning elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine sai võimalikuks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele ning koostööle looduskalender.ee meeskonnaga. Raamatu käsikirja koostamist toetas ka Eesti Teaduste Akadeemia.

Autorist

Enn Pirrus (24.11.1935). Lõpetanud Tartu Ülikooli 1959. a geoloogina, teaduste kandidaat aastast 1966 ning teaduste doktor aastast 1989. Töötanud Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis teaduri ja sektorijuhatajana (1959–1992), Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudis rakendusgeoloogia professorina (1992–2002), aastast 2002 emeriitprofessor. Avaldanud teaduslikke uurimusi settekivimite kujunemise, meteoriidikraatrite geoloogia, loodushoiu ja maavarakasutuse kohta. Geoloogiaõpikute ning suure hulga populaarteaduslike kirjutiste autor. E. Kumari looduskaitsepreemia laureaat 2005. Aastatel 1994–2001 juhtis geoloogiliste loodusmälestiste üleriigilise andmebaasi “Eesti ürglooduse raamat” koostamist, selle rändrahnude osal baseerubki käesolev raamat.

Eesti hiidrahnud maakondade kaupa

Piirkond / rahn Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht, m3 Kivim
Tallinn            
Kuradisadul (Nurmiku t) 11,3 5,9 3,1 28,4   Rabakivi
Merivälja hiidrahn 10,0 5,8 3,0 26,4   Gneiss
Männiku hiidrahn 11,9 9,5 5,7 34,4 238 Rabakivi
Rahumäe hiidrahn 10,7 4,5 4,2 27,8   Rabakivi
Harjumaa  I (saared)            
Lemmikneeme I   Aegna   8,7 8,0 2,5 26,8   Rabakivi
Lemmikneeme II     “ 10,0 8,1 3,3 27,9   Rabakivi
Lemmikneeme III    “ 12,5 8,4 3,6 35,1   Rabakivi
Põlendikukivi      Naissaar 10,6 7,4 7,0 28,8   Rabakivi
Lehtmetsa kivi          “ 10,3 7,4 3,3 30,8   Rabakivi
Punane kivi          Prangli 11,1 8,8 2,8 31,1   Rabakivi
Harjumaa II (mandriosa)            
Algaja kivi 10.1 6,4 2,7 29,1   Gneiss
Aruküla hiidrahn 14,2 8,4 6,2 34.4 360 Rabakivi
Augu Suurkivi 10,5 7,2 6,9 28,3   Rabakivi
Ellandvahe rahn 12,0 8,9 5,9 31,3 332 Rabakivi
Hansumäe  rahn 10,2 7,8 4,5 31,2 200 Rabakivi
Hara Suurkivi 11,0 6,9 4,5 29,4   Apliitgraniit
Jaani-Mardi Suurkivi 13,2 9,2 5,7 34,5 288 Silmisgraniit
Jaani-Tooma Suurkivi 11,8 8,6 7,5 27,6 274 Rabakivi
Jaanukse kultusekivi 10,9 7,4 2,6 28,8   Rabakivi
Kabelikivi 19,3 14,9  6,4 58,0 728 Rabakivi
Kakukivi = Saunakivi   9,3 9,0 4,6 28,5   Pegmatiit
Kandukivi 10.0 5,8 2,9 27,7   Rabakivi
Kiviheinamaa kivi 10,6 6,5 5,4 28,2   Rabakivi
Kurkse Kaarnavälja Liukivi 11,1 8,4 2,6 27,9   Rabakivi
Kupu kivi 12,5 8,7 5,8 33,2 238 Pegmatiit
Kõrendakivi 11,7 6,2 3.2 30,8   Rabakivi
Laulumäe kivi 16,3 13,7  4,5 43,7 317 Rabakivi
Leetse Lodukivi (Sarapuu r.) 10,3 5,1 4,0 24,8   Rabakivi
Leetse mõisa rahnudekogum            
      I  Kaheosaline 19,6 ~6 2–3 ~55   Rabakivi
      II Kruusaalune 11.0 8,6 1,8 29,8   Rabakivi
      III Korrapäratu     2,4 29,4   Rabakivi
Luubakivi 10,1 7,9 4,1 26,4   Rabakivi
Maisiniidi kivi 12,1 9,7 6,6 33,1 397 Rabakivi
Majakivi 15,1 11,0 7,0 40,9 584 Migmatiit
Mardimiku kivi   9,2 8,1 4,3 27,3   Rabakivi
Painuva kivi 12,2 11,0  5,2 34,1 340 Rabakivi
Pakri Neosti hiidrahn 11,2 5,2 5,0 28,0   Rabakivi
Pärnamäe hiidrahn 12,7 9,2 5,8 31,1 284 Rabakivi
Suurupi ranna hiidrahn 10,4 4,8 2,6 26,4   Rabakivi
Taari rahn 13,6 9,8 5,8 34,9 264 Rabakivi
Tammispea  I 10.2 7,1 3,9 29,2 120 Rabakivi
Tammispea   II 11,2 7,1 7,8 27,8 262 Rabakivi
Tammneeme Tiirukivi   8,9 6,8 5,5 26,2   Migmatiit
Ukukivi 12,6 10,0  5,7 35,1 236 Rabakivi
Valingu hiidrahn 10,3 6,8 4,7 25,9 115 Rabakivi
Viinistu  Tiirukivi   9,2 7,2 5,3 26,0   Migmatiit
Õitsekivi (Anija-Vainumäe )   9,7 5,2 3,7 26,1   Rabakivi
Äksi hiidrahn 10,0 8,1 3,4 26,0 185 Gneiss
Lääne-Virumaa            
Ehalkivi 16,5 14,3  7.6 49,6 930 Pegmatiit
Ellukivi   9,3 8,1 3,0 27,4   Graniit
Kaarnakivi 10,6 5,6 5,5 24,5   Gneissgraniit, porf.
Lobi lahe hiidrahn 11,1 9,6 2,9 29,2 135 Rabakivi
Lodikivi (Lindakivi)   9,3 7,3 6,5 25,6 144 Rabakivi
Ojakivi 11,6 10,0  6.0 33,0 274 Rabakivi
Sudise hiidrahn 10,5 7,5 4,2 29,7   Graniit, granaadiga
Tagaküla  Suurkivi 10,0 6,1 4,5 28,2   Gneissgraniit
Tõugu Saunakivi 10,1 7,1 3,4 26,4   Gneissgraniit
Vahakivi (Nõiakivi)   9,0 8,4 5,2 25,6 164 Apliitgraniit
Vaindloo rahn 15,3 10,1  7,7 38,6 480 Rabakivi
Ida-Virumaa            
Oru pargi rahn 10,7 8,3 1,7 26,5   Pegmatiit
Sidani  rahn 11,0 9,0 2,5 29,9 49 Migmatiit
Sirtsi  rahn 10,5 6,7 2,6 27,1 75 Migmatiit
Varja  rahn 10,0 8,3 3,5 27,6 155 Rabakivi
Hiiumaa            
Antu  kivi 10,5 5,1 2,4 26,5 66 Rabakivi
Hiiesaare Silmakivi 11,8 8,1 4,7 32,4 310 Rabakivi
Kukka kivi 16,0 11,3  3,9 42,1 324 Porfüürne graniit
Kõpu (Lepistepao) Suurkivi 10,7 7,5 5,3 28,4 175 Rabakivi
Paluküla rahn   8,9 5,1 3,3 26,0   Migmatiit
Tahkuna kivi 10,9 9,1 4,6 30,3 165 Rabakivi
Läänemaa            
Haeska Hiiekivi (Tõllukivi) 10,0 8,0 3,0 25,0 82 Rabakivi
Kirikukivi (meres) (7,8) (7,3) 5,6 25–30   Rabakivi
Remmelmanni  Lodurahn 10,1 7,2 4,6 27,5   Rabakivi
Ridase  Hiiekivi 11,2 8,2 4,3 30,1   Rabakivi
Rooslepa  Laevarahn 11,0 7,0 4,5 28,9   Rabakivi
Rooslepa  Põhjarahn   8,9 6,8 3,6 26,5   Rabakivi
Toodrikivi  (meres)     ~10     Gneissbretša
Toomanina kivi Nõval (meres) (8) (7) (6) (25) (250) Gneissbretša
Truumanni kivi  I 11,0 7,3 3,3 28,9   Rabakivi
Truumanni kivi  II 11,4 7,3 5,1 30,0   Rabakivi
Raplamaa            
Pahkla Suurkivi 10,1 9,7 4,3 29,7 197 Rabakivi
Tamme Suurkivi   9,8 6,0 3,8 24,9   Rabakivi
Vahastu Suurkivi 10,0 6,0 2,7 28,5   Graniit
Järvamaa            
Eevakivi  (Pullevere)   9,0 8,5 3,3 25,3   Graniit
Rehesaare  (Saunakivi) 10,0 4,9 5,2 26,0   Rabakivi
Vissuvere Suurkivi   9,4 6,7 2,7 25,6   Porfüürgraniit
Saaremaa            
Kõrkvere  Aavakivi   9,8 6,9 4,5 25,2   Migmatiit
Vahase saare I (lõunapoolne) 12,2 8,2 5,2 31,7 242 Rabakivi
Vahase saare II (põhjapoolne) 10,8 7,5 4,1 28,6   Rabakivi
Pärnumaa            
Soo-otsa  rahn   9,2 6,7 3,0 25,0   Migmatiit
Viljandimaa            
Iivakivi 10,5 5,8 3,0 25,7 46 Gneiss
Labidakivi 10,4 5,2 3,3 24,4 80 Migmatiit
Tartumaa            
Kikaste  Suurkivi 10,5 8,2 2,3 26,7   Rabakivi
Laanekivi   7,6 6,0 2,8 25,0   Rabakivi
Sookalduse  (Polli) Suurkivi 10,3 5,4 4,3 29,0   Rabakivi
Valgamaa            
Ala  Helgikivi 11,8 7,4 2,0 30,2   Gneissgraniit, porf.
Võrumaa            
Laagri (Vastseliina) rahn 10,5 8,0 1,5 29,5   Migmatiit

Märkus: Jõgeva- ja Põlvamaal hiidrahnud puuduvad
Kokku on andmeid 96 hiidrahnu kohta, kuid arv võib täpsustuda. Mõnel rahnul on mõõtmed lõplikult määramata (Pikametsa rahn Harjumaal jt). Lisaks tabelis tooduile on teateid veel kunagistest tõenäolistest hiidrahnudest, mis on kas lõhutud (Lao-Paldiski, Iru, Naissaare, Tilgu, Suurupi – Harjumaal; Osmusaare kaksik – Läänemaal; Rautsi – Saaremaal) või maetud pinna¬sesse (Juhanale – Viljandimaal). Viinistu ranna Mustkivi ja mõned Osmussaare ümbruse gneiss¬bretšad on kaotanud hiidrahnu mõõtmed tänapäevastes rannaprotsessides.